Maarja Molok

Kõik ei saa alati plaani järgi minna. Tihti juhtuvad asjad justkui niisama, ilma, et sul oleks nende üle kontrolli. Mõned süüdistavad juhtunus saatust, teised jumalat ja kolmandad juhust.

 

Üks võimalus seletada kõike juhtuvat, ka õnne ja ebaõnne, on Rooma mütoloogias seotud saatuse ja õnnejumal Fortunaga. Fortuna kallas legendi järgi pilve pealt oma küllusesarvest õnne allolevale rahvale. Fortuna oli pime, seega ei näinud ta kellele ja kui palju ta õnne ja kasu jagas. Niimoodi võisid mõned saada väga palju head õnne ja teised hoopiski ilma jääda.

 

Minu Fortuna ei saa otseselt jagada head õnne, küll aga motivatsiooni ja jõudu ning paneb mõtlema. Ka minu Fortuna on pime - küllusesarvest on võimalik võta sedeleid, kuhu on kirjutatud inspireerivad ja mõtlemapanevaid lauseid, naljakaid tegusid, aga kohati ka täiesti suvalisi mõtteid, millel esmapilgul ei pruugi tähendust olla, kuid mis võivad tulevikus ootamatul hetkel kasuks olla. See ongi osa Fortuna võlust, ta ei saa kõigile kohest head õnne jagada. Nii mina kui mu lähedased oleme andnud Fortunale mõtteid, mida me ise tahaksime kuulda või mis on meid kunagi raskes olukorras aidanud.

 

Mulle endale meeldib kui asjad lähevad täpselt plaani järgi ilma viperusteta ja kui plaan vahel ebaõnnestub, siis elan ma seda raskelt üle. Sealt tuli ka lõputöö idee. Minu jaoks sümboliseerib Fortuna seda, et vahel tuleb võtta vabalt, vooluga kaasa minna ning lasta teha Fortunal oma töö. Samas ei taha ma üksnes lootma jääda, et Fortuna teeb kõik minu eest ära ilma, et ise peaksin vaeva nägema. Tuleb leida kuldne kesktee. Lähevad asjad, kuidas lähevad, selge on see, et igal sündmusel on mõte, mis aitab sind kuidagi elus edasi.

​

Minu töö ongi elusuuruses Fortuna skulptuur, kes hoiab käes kuldset küllusesarve, kust on võimalik kõigil huvilistel endale soov võtta. Mu kuju kannab jumala staatusest olenemate kuigi tagasihoidlikke riideid. See näitab, et Fortuna pole midagi ülevat, vaid on lahutamatu osa igapäevaelust.